Kask – Eesti üks hinnatumaid küttepuid, mis ühendab kõrge kütteväärtuse, ilusa leegi ja meeldiva lõhna. Kask põleb ühtlaselt ning annab tugeva ja pikaajalise kuumuse, sobides suurepäraselt ahju, pliidi, kaminasse ja saunakerisesse. Tänu oma tihedale struktuurile põleb kask aeglasemalt kui enamik teisi lehtpuid ning soojendab ruumi tõhusalt. Kasepuit annab põletamisel valge-sinaka leegi ja kerge, loodusliku suitsuaroomi, mistõttu kasutatakse seda sageli ka suitsutamiseks ja saunakeristes.

Õhukuivana kaalub kask keskmiselt 520–550 kg/rm ning selle kütteväärtus on ligikaudu 1900–2100 kWh/rm, mis teeb sellest ühe energiarikkaima lehtpuu meie kliimas.

Puidu niiskusesisaldus mõjutab otseselt põlemise efektiivsust ja kütteväärtust:

• Kuiva kase niiskus jääb vahemikku 18–22%, mis on parim tasakaal kütte- ja ladustamistingimuste jaoks.

• Poolkuiva kase (kuivanud 6–9 kuud) niiskus on ligikaudu 25–30%.

• Toore kase niiskusesisaldus on umbes 50–55%.

Kütmiseks on kõige soodsam ja tõhusam kasutada küttepuitu, mille niiskustase on alla 20%. Selline puit süttib kiiresti, põleb puhtalt ja annab maksimaalselt soojust, ilma liigse suitsu ja tahmata. Kui ladustate küttepuid õues või õhulises kuuris, ei ole mõtet varuda ülikuiva puitu, sest looduslik õhuniiskus tõstab selle niiskustaseme umbes 20–25%-ni. Siseruumides hoitava küttepuu puhul võib kasutada ka kuivemat varianti.

Kaaluliselt on 1 rm kasepuitu 20% niiskuse juures ligikaudu 540 kg, mis annab märkimisväärse soojuse ja pika põlemisaja.

Haab – hele, kerge ja kiiresti kuivav puit, mis annab puhta ja rahuliku leegi. Tänu madalale vaigusisaldusele sobib haab suurepäraselt saunakeriste, ahjude ja pliitide kütmiseks ning eriti hästi suitsusauna või suitsutuskambri jaoks, kuna põleb puhtalt ega suitsuta liigselt. Pärast langetamist muutub puit heledaks ja siidiseks ning kuivab kiiremini kui enamik teisi lehtpuid. Õhukuivana kaalub haab keskmiselt 210–230 kg/rm, kütteväärtus on umbes 1100–1150 kWh/rm.

Puidu niiskusesisaldus on väga oluline näitaja, mis mõjutab nii kütteväärtust kui põlemise puhtust.

• Kuiva haava niiskus jääb 18–22% vahele, mis on ideaalne tasakaal kütmise ja säilitamise seisukohalt.

• Poolkuiva haava (õhu käes 6–9 kuud kuivanud) niiskus on umbes 25–30%.

• Toore haava niiskusesisaldus on ligikaudu 50–55%.

Kütmiseks on soovitatav kasutada alla 20% niiskustasemega puitu – see süttib kiiresti, annab rohkem soojust ja vähendab korstnasse tekkivat tahma. Kui küttepuud ladustatakse õues või avatud kuuris, pole vaja osta ülikuiva puitu, sest see võtab välisõhust niiskust kuni tasemeni 20–25%. Siseruumides hoides võib kasutada ka kuivemat materjali.

Kaaluliselt on 1 rm haavapuitu (20% niiskusega) ligikaudu 370–390 kg.

NB! HIND ON VÄLJA TOODUD 1RM kohta!

Hall lepp ehk valge lepp – madala kütteväärtusega ning sobib valatult igasse koldesse, eriti suitsutamiseks. Puit muutub pärast langetamist oranžikaspunaseks ning kuivab kiiresti. Õhukuivana kaalub keskmiselt 240 kg/rm, kütteväärtus 1230 kWh/rm.

Puidu niiskusesisaldus on oluline asi, mida enne küttepuude ostmist silmas pidada. Toore küttepuu niiskus on umbes 50%, kuid kütmiseks on vähemalt õhukuiv küttepuu kõige soodsam valik. Kui ladustate puud õue või kuuri, siis ei ole mõtet varuda väga kuiva küttepuud, sest puit niiskub väljas kuni õhu niiskusetasemeni (ca 20–25%). Kui ladustate küttepuud siseruumides, võib soetada kuivemaid küttepuid. Kütmiseks on kõige paremad küttepuud, mille niiskustase on alla 20%.

Kaal 20% niiskuse juures 1 rm lepahalge kaalub umbes 400 kg.